Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kameeleonid reklaamipiirangutes

    Kameeleon.Foto: Postimees/Scanpix

    Mõte laenuturgu senisest paremini ja täpsemalt reguleerida on vähemalt pankade seisukohast igati mõistlik algatus, aga eesmärk keelustada reklaamides igasugune valmisolek raha anda tundub liiga lihtsustatud lähenemine, kirjutab TF Bank Soome ja Baltikumi regioonijuht Johannes Rintaniemi.

    Ühelt poolt halvendab see avatud konkurentsi ja turu toimimist – selge eelis on neil, kes enne piiranguid jõudsid kõvemini karjuda. Teisalt ei saa päriselt alahinnata ka reklaamide informatiivset mõju tarbijale – kui laenutingimusi üldse enam tutvustada ei või, võidavad sellest kõige tuntumad kaubamärgid. Kas see on ka tarbija huvides? Lineaarset seost kaubamärgi tuntuse ja kliendile kasuliku tehingu vahel kindlasti ei ole. 
    Aasta algusest kehtima hakanud reklaamipiirangud ning peagi rakenduv kohustus laenuandjatel litsentsi taotleda on iseenesest sammud õiges suunas ja teenivad üllast eesmärki SMS-laenude ohjeldamiseks. Piirangute mõte on keelata igasugune valmisolek tarbijale raha anda, erandi on välja teeninud vaid rahvusvahelise maksevahendina kasutatavad krediitkaardid, järelmaks või eluasemelaen.
    Teine „aga“ käib reklaamipiirangutes toodud erandi kohta. Kui järelmaksu ja eluasemelaenu puhul on erand arusaadav, siis krediitkaardi puhul on seaduse seletuskirjas välja toodud, et peamiseks põhjuseks on krediitkaarte väljastavate ettevõtete usaldusväärsus, sest vajaliku litsentsi saamiseks tuleb läbi teha pikk, keeruline ja kulukas protsess. Kõlab mõistlikult, eks?
    Ainult kest muutub
    Teoorias küll, aga praktikas näitavad esimesed kuud, et uue seaduse valguses on asutud kohendama laenude vormi, mitte sisu. Varasema laenutaotluse asemel tuleb nende samade laenuandjate juures kuskil mobiilirakenduses endale laenuraha kontole kanda ja nimetades seda uutmoodi krediitkaardiks, võib ka reklaame edasi kedrata. Isegi paadunud optimistil on raske näha siin seost seadusesse kirjutatud krediitkaardi-erandi põhjendustega.
    Igasugused krediidi- ja laenukontodega on sarnane lugu. Need on nagu kameeleon, kes vastavalt vajadusele võib olla kord roheline, kord punane, kuid on seejuures alati seesama roomaja. Kas need piirangud täidavad lõpuks ka eesmärgi? Siit jõuamegi kolmanda „aga“-ni.
    Eestis räägitakse palju ülereguleerimisest ja peaaegu sama palju ka selle vastu võitlemisest. Pea kõik viimased justiitsministrid on rääkinud vajadusest teha õigusrevisjon. Räägitakse, et liiga palju on seadusi, need reguleerivad liiga jäigalt ja liiga paljut ning tervele mõistusele jääb ruumi üha vähemaks.
    Ülereguleerimine või kehv õigusloome?
    Vastus küsimusele, kust läheb piir ülereguleerimise ja õigusselguse tagamiseks vajaliku seadusloome vahel, sõltub palju ka sellest, kes on vastaja. Need, kelle tegevust reguleeritakse, pole sellega enamasti rahul. Need, keda teema ei puuduta, arvavad aga tihti, et kruve tuleks veelgi koomale keerata. Eriti kui tegemist on millegagi, mis asub tema sisemise moraalikompassi järgi pahelises või kahjulikus tsoonis.
    Ülereguleerimist ja õigusloome kvaliteeti paraku joonlauaga ei mõõda, aga kui SMS- ja kiirlaenude reklaami piiramise ainuke tulemus on see, et reklaamides asendatakse sõna „kiirlaen“ uute segaste terminitega, tuleb ka seadusandjal ette võtta vigade parandus.
    Muidugi jääb lootus, et muudetud seadus sellisel kujul täidab eesmärki ning röövellike SMS-laenude pärast võlaorjusesse kukkunud inimeste arv hakkab mühinal vähenema. Pigem aga tundub, et praegu on seadusandja populaarsena tundunud võitluse nimel läinud lihtsama vastupanu teed, mis teeb eesmärgi saavutamise keeruliseks.
    Autor: Johannes Rintaniemi
  • Hetkel kuum
Aimar Ventsel: pildikesi Moldovast, peidetud vaesusega venelikust riigist „kusagil seal“ “Istun seda jutukest kirjutades Chişinău Moldova rahvusköögi restoranis ...”
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Mida me teame Moldovast? Laias laastus mitte midagi, nendib etnoloogiadoktor Aimar Ventsel. Ja valgustab meid.
Balti aktsiad jätkasid taandumist
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus teist börsipäeva järjest miinuses, taandudes täna 0,64%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Funderbeami asutaja lahkub tegevjuhi kohalt
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Funderbeami asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp annab oma igapäevased tegevused üle ning jätkab juunist nõukogus ettevõtte asutajana.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finnair hakkab jälle Tartusse lendama
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Soome lennufirma Finnair alustab Helsingist Tartusse lendamist 2. juulil pärast seda, kui Tartu lennujaamas võetakse kasutusele GPS-signaalist sõltumatu lähenemislahendus.
Euroala majanduskasv hoogustus esimeses kvartalis Eesti majanduslangus Euroopa üks sügavamaid
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.
Nii euroala kui Euroopa Liidu majanduskasv oli esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes 0,4 protsenti. Eesti majanduslangus on aga Euroopa üks sügavamaid.